1. detsembril 1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus ning tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Rahvusülikooli sajandat aastapäeva tähistatakse kogu aasta jooksul üle Eesti kultuuriprogrammi, arvamusfestivali ja kõigi aegade suurima vilistlaskokkutulekuga. Juubeliaasta kulmineerub detsembris.

Rektor Toomas Asseri sõnul ei tähista Tartu Ülikool alanud aastal mitte ainult rahvusülikooli, vaid ka kogu eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva. Kuigi rahvusülikoolist rääkides keskendutakse enamasti eesti keele ja kultuuri hoidmisele, on ülikooli kohustused tunduvalt laiemad. „Rahvusülikool on Eesti ülikool. Me peame kujundama teadmuspõhist ühiskonda ja majandust, hoidma ja edendama demokraatlikku õigusriiki ja omariiklust,“ kommenteeris rektor Asser.

Aastapäeva jooksvalt täieneva programmiga saab tutvuda juubeliveebis 100.ut.ee. Aasta jooksul esitletakse ülikooli ajalugu ja teadlasi tutvustavaid raamatuid ning avatakse kunsti- ja ajaloolisi ülevaatenäitusi. 18. mail toimub vilistlaskokkutulek „Lähme koos!“, et tervitada Tartus kõigi aegade suurimat hulka Tartu Ülikooli lõpetanuid. Kokkutulekul esitletakse ka Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastatud versiooni. Augustis Paides toimuval arvamusfestivalil panevad rahvusülikooli juubeli ja „Eesti Vabariik 100“ meeskonnad seljad kokku, et kutsuda ülikoolide teadlasi arutlema Eesti tuleviku üle ning kõnelema ühiskonnaga avatumalt.

Eestikeelse ülikooli sajanda õppeaasta juhatab sisse 2. septembril toimuv kontsertaktus Tartus Kassitoomel. Sügisel jõuab Eesti Televisiooni ekraanile saatesari, mis toob ajalooliste tagasivaadete kaudu fookusse tänapäeva, arutledes rahvusülikooli rolli üle. Rahvusülikooli aastapäeva tähistamiseks vermib Eesti Pank kaheeurose käibemündi ja Eesti Post annab välja postmargi.

Pidustuste kõrghetk saabub novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses. Tartu Ülikooli muuseumis avatakse ülikooli ajaloo uus püsinäitus, esitletakse raamatut „Eesti rahvusülikool 100“ ja Vanemuise kontserdimajas tuleb esmaettekandele helilooja Pärt Uusbergi teos „…ja tuulelaeval valgusest on aerud…“. Kavas on ka valgusmäng „Vikerlaste varjuvald“ toomkiriku varemetes Toomemäel ja traditsiooniline tõrvikurongkäik. 30. novembril toimub piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis ja 1. detsembril peetakse ülikooli peahoone aulas aastapäeva aktus.

Rahvusülikooli juubel on pühendatud Eesti riigile ja eesti keelele. Juubeliaastal toimuvad sündmused ja pidustused on ülikoolipere tänu ja kingitus, millest on oodatud osa saama kõik Eesti inimesed.

Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõpu järel 1918. aasta detsembris andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja pärast ettevalmistusi asus 6. oktoobril 1919 õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast. Ülikooli avaaktus peeti 1. detsembril 1919, mil Tartu rahu läbirääkimised polnud veel alanudki.

Lisateave:
Kadri Asmer „Rahvusülikool 100“ projektijuht, 529 9994, kadri.asmer@ut.ee
Andres Soosaar „Rahvusülikool 100“ korraldustoimkonna esimees, 5919 1116, andres.soosaar@ut.ee

Foto: Aktus 1. detsembril 1919 (Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv) 

Ⓒ Tartu Ülikool

Jälgi meid: