Autor: Ken Ird

Rahvusülikooli 100. aastapäevaks taastas ülikooli rektoraat algkujul mälestusmärgi, mis oli püstitatud Tartu Ülikooli aulasse 1939. aastal. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal maha võetud mälestusmärgist oli säilinud skulptuurigrupp, mis paigutati tagasi oma algsele kohale juba 1994. aastal, jäi toona taastamata selle juurde kuulunud pronksivalus mälestustekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ ja selle kohal olnud Vabadusrist. Tekst koos ristiga taastati ja ennistati oma kohale rahvusülikooli juubeliaktuseks.

Vabadussõja mälestusmärgi rajamist peahoone aulasse alustati juba 1930. aastate alguses. See tehti ülesandeks skulptor Jaan Koordile (1883–1935). 1932. aastaks valmis kuju savist visand, kuid töö jäi mitmel põhjusel lõpetamata. Mälestusmärgi rajamine aulasse kerkis uuesti päevakorda 1930. aastate lõpus. Kuna Jaan Koort oli selleks ajaks juba surnud, anti see lõpetada skulptor Ferdi Sannamehele.

Ferdi Sannamees lähtus ülikoolis talletatud Jaan Koordi joonisest ja tema Kadrioru ateljeest leitud kavanditest. Veel 1939. aasta juulis kirjeldati mälestusmärki ajalehes Postimees järgmiselt: „Mälestusmärk, mille asukohaks nähtud ette ülikooli aula, kujutab üldjoontes kreeka templi fassaadi. Umbes 3 meetri kõrgusel (kummalgi pool kolm kapiteeli) asetseb kolmnurkne karniisiosa, mille süwendis asetseb ülikooli peahoone reljeef. Mälestusmärgi keskosas sammaste wahel, umbes silmapiiri kõrgusele, paigutatakse ringplastikas grupp – kolm mehefiguuri. Kuju alla kinnitatakse mälestustahwel langenud üliõpilastele, kuhu on jäädwustatud Wabadussõjas langenute nimed.“

1939. aasta hilissügisel valmis mälestusmärk siiski tunduvalt lihtsamal kujul. Sannamehe pronksi valatud skulptuurigrupp paigutati aula otsaseinast välja raiutud nišši ja selle kohale lisati pronksivalus tekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ koos esimese liigi kolmanda järgu Vabadusristiga. Kuju avati suure pidulikkusega rahvusülikooli 20. aastapäeva aktusel 1. detsembril 1939.

Foto mälestusmärgi avamisest. TÜ raamatukogu

Vabadussõja mälestusmärk ülikooli aulas 1939. aastal. Rahvusarhiiv

Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal (1940–1941) ja Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) jäid kuju ja tekst teisaldamata. Nõukogude okupatsiooni naasmise järel varjati nišš riidega, selle ette ja ümber asetati nõukogulik ja stalinistlik sümboolika.

Vabadussõja mälestusmärgi asukoht ülikooli aulas 1945. aastal. TÜ muuseum

Seni ei ole õnnestunud leida andmeid selle kohta, millal mälestusmärk eemaldati, kuid nähtavasti juhtus see 1950. aastatel. 1957. aastal aulas tehtud fotodelt on näha, et nišš oli selleks ajaks juba tühi. Millalgi 1960. aastate alguses, nähtavasti ajavahemikus 1962–1964, toodi aulasse tühja niši ette postament Vladimir Lenini büstiga. Skulptuurigrupp säilis Tartu Riikliku Ülikooli kunstikogudes ja Leo Gensi 1964. aastal ilmunud monograafias Jaan Koordi kohta on see üles tähendatud lakoonilise pealkirjaga „Figuraalne kompositsioon“. Kirjatähtede ja Vabadusristi saatus on teadmata, suure tõenäosusega sulatati need ümber.

Ülikooli peahoone aula hävis 1965. aasta 20. detsembril tulekahjus, kuid see taastati juba paari aastaga. Otsaseina nišš jäeti alles ja selle ette paigutati uus Vladimir Lenini kuju, mis võeti maha 1980. aastate lõpus ühiskondlike muudatuste ajal. Vabadussõja mälestusmärgi skulptuurigrupp paigutati tagasi oma algsele kohale rahvusülikooli 75. aastapäeval 1. detsembril 1994. Toona jäid teadmata põhjustel taastamata kuju kohal olnud mälestustekst ja Vabadusrist.

2019. aasta suvel-sügisel esitas Tartu Ülikooli muuseumi külastusjuht-kuraator Ken Ird rahvusülikooli 100. aastapäeva korraldustuumikule ettepaneku taastada tekst ja rist. Taastamistööd tegid kunstnikud Rein Maantoa (kavand), Anne Arus (kavand, Tartu Ülikooli muuseum), Bruno Kadak (pronksivalu, paigaldus, Tormis Disain) ja Maria Väinsar (kavand, modelleerimine, paigaldus, TÜ muuseum). Täiskujul ennistatud vabadussõja mälestusmärki esitleti avalikkusele 1. detsembril 2019 rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel.

Täiskujul taastatud mälestusmärk ülikooli aulas 1. detsembril 2019. Tartu Ülikool, Andres Tennus

Ⓒ Tartu Ülikool

Jälgi meid: