Autor: Ken Ird
Rahvusülikooli 100. aastapäevaks taastas ülikooli rektoraat algkujul mälestusmärgi, mis oli püstitatud Tartu Ülikooli aulasse 1939. aastal. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal maha võetud mälestusmärgist oli säilinud skulptuurigrupp, mis paigutati tagasi oma algsele kohale juba 1994. aastal, jäi toona taastamata selle juurde kuulunud pronksivalus mälestustekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ ja selle kohal olnud Vabadusrist. Tekst koos ristiga taastati ja ennistati oma kohale rahvusülikooli juubeliaktuseks.
Vabadussõja mälestusmärgi rajamist peahoone aulasse alustati juba 1920. aastate lõpus ning see pidi algselt valmima rahvusülikooli 10. aastapäevaks. Töö telliti skulptor Jaan Koordilt (1883–1935). 1932. aastaks valmis kuju savist visand, kuid see jäi mitmel põhjusel lõpetamata. Mälestusmärgi rajamine aulasse kerkis uuesti päevakorda 1930. aastate lõpus. Kuna Jaan Koort oli selleks ajaks juba surnud, anti see lõpetada skulptor Ferdi Sannamehele.
Ferdi Sannamees lähtus ülikoolis talletatud Jaan Koordi joonisest ja tema Kadrioru ateljeest leitud kavanditest. Veel 1939. aasta juulis kirjeldati mälestusmärki ajalehes Postimees järgmiselt: „Mälestusmärk, mille asukohaks nähtud ette ülikooli aula, kujutab üldjoontes kreeka templi fassaadi. Umbes 3 meetri kõrgusel (kummalgi pool kolm kapiteeli) asetseb kolmnurkne karniisiosa, mille süwendis asetseb ülikooli peahoone reljeef. Mälestusmärgi keskosas sammaste wahel, umbes silmapiiri kõrgusele, paigutatakse ringplastikas grupp – kolm mehefiguuri. Kuju alla kinnitatakse mälestustahwel langenud üliõpilastele, kuhu on jäädwustatud Wabadussõjas langenute nimed.“
1939. aasta hilissügisel valmis mälestusmärk siiski tunduvalt lihtsamal kujul. Sannamehe pronksi valatud skulptuurigrupp paigutati aula otsaseinast välja raiutud nišši ja selle kohale lisati pronksivalus tekst „Vabadussõjas 1918–1920 langenud üliõpilastele“ koos esimese liigi kolmanda järgu Vabadusristiga. Kuju avati suure pidulikkusega rahvusülikooli 20. aastapäeva aktusel 1. detsembril 1939.
Foto mälestusmärgi avamisest. TÜ raamatukogu
Vabadussõja mälestusmärk ülikooli aulas 1939. aastal. Rahvusarhiiv
Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal (1940–1941) mälestusmärk arvatavasti teisaldati, kuid Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) oli Koordi-Sannamehe skulptuurigrupp nišši tagasi paigutatud, küll ilma mälestusteksti ja Vabadusristita. Nõukogude okupatsiooni naasmise järel viidi kuju aulast uuesti minema, nišš ja selle ümbrus täideti nõukogulikku-stalinistlikku sümboolikaga.
Vabadussõja mälestusmärgi asukoht ülikooli aulas 1945. aastal. TÜ muuseum
Hiljemalt 1952. aastast oli niši ette paigutatud suur Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini büst. Juba 1955. aasta lõpust pärit fotodel on näha, et nišš oli Stalini surma järel jällegi tühjaks jäänud. 1963. aastal toodi aulasse niši ette postament koos Nõukogude riigi rajaja Vladimir Lenini büstiga.
Keeruliste aegade kiuste Koordi skulptuurigrupp siiski säilis ning oli 1958. ja 1959. aastal Tartus ja Tallinnas lausa avalikult väljas Jaan Koordi 75. sünniaastapäevaks korraldatud suurejoonelisel mälestusnäitusel, küll ümbernimetatult kui „Figuraalne kompositsioon“. Mälestusmärgi kirjatähtede ja Vabadusristi saatus on teadmata, suure tõenäosusega sulatati need ümber.
Ülikooli peahoone aula sisustus hävis 1965. aasta 20. detsembril tulekahjus, see taastati juba paari aastaga. Taastamisel jäeti alles otsaseina nišš, selle ette paigutati uus Vladimir Lenini rinnakuju. Viimane Lenin aulas võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete algatusel maha 1989. aastal suurte ühiskondlike muudatuste ajal. Üliõpilaste Vabadussõja mälestusmärgi skulptuurigrupp paigutati tagasi oma algsele kohale rahvusülikooli 75. aastapäevaks 1. detsembril 1994. Toona jäid teadmata põhjustel taastamata kuju kohal olnud mälestustekst ja Vabadusrist.
2019. aasta suvel-sügisel esitas Tartu ülikooli muuseumi külastusjuht-kuraator Ken Ird rahvusülikool 100. aastapäeva korraldustuumikule ettepaneku teksti ja risti taastamiseks. Taastamistööga tegelesid kunstnikud Rein Maantoa (kavand), Anne Arus (kavand, Tartu ülikooli muuseum), Bruno Kadak (pronksivalu, paigaldus, Tormis Disain) ja Maria Väinsar (kavand, modelleerimine, paigaldus, Tartu ülikooli muuseum). Täiskujul ennistatud Tartu ülikooli aula Vabadussõja mälestusmärki esitleti avalikkusele 1. detsembril 2019. aastal rahvusülikooli 100. aastapäeva aktusel.
Mälestusmärgi rajamisest, saatusest Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastamisest saab täpsemalt lugeda Ken Irdi ja Maria Väinsare artiklist „Vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärk Tartu Ülikooli aulas“, mis ilmus 2020. aastal kogumikus „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLVIII: 100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini.“
Loe rohkem: Ken Ird, Maria Väinsar, „Vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärk Tartu Ülikooli aulas“, Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, vol 48 (2020), https://doi.org/10.15157/tyak.v48i48
Täiskujul taastatud mälestusmärk ülikooli aulas 1. detsembril 2019. Tartu Ülikool, Andres Tennus
