Eessõna rahvusülikooli sajanda aastapäeva piduraamatus.

Meie pea neljasaja-aastane Tartu Ülikool on nüüd juba sada aastat eestikeelne rahvusülikool! Rahvusülikooli sajas sünnipäev on vastus esimese eesti soost luuletaja Kristjan Jaak Petersoni küsimusele: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“ Tartu Ülikooli uuestisünd 1919. aastal Eesti ülikoolina kindlustas meie rahva püsimise – kasvatas rahvuslikku haritlaskonda, tagas emakeelse kõrghariduse, teaduse ja kultuuri arengu ning lõi võimalused iseseisva rahvusriigi toimimiseks.

Rahvusülikooli juubeli ettevalmistust alustasime 2016. aasta alguses, kui rektor Volli Kalm moodustas rahvusülikooli 100. sünnipäeva tähistamise nõuandva kogu ja korraldustoimkonna, mille juhtideks määrati humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop ning ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar. 2018. aasta kevadest võttis juubeli korraldamise põhiraskuse enda peale kunstiajaloolane Kadri Asmer.

Esmalt oli vaja otsustada, millises võtmes tuleks juubelit tähistada. Tartu Ülikoolil on ju mitu sünnipäeva: 1632. aastal lõi Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise, 1802. aastal taasavati Vene keisririigi Kaiserliche Universität zu Dorpat ja 1919. aastal sündis Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Rootsiaegse ülikooli peamine ülesanne oli õige õpetuse tagamine nii usulises kui ka poliitilises mõttes, saksakeelse ülikooli eesmärk oli Vene tsaaririigile ette valmistada lojaalseid professoreid, arste ja ametnikke. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool pidi aga teenima Eesti riiki ja kasvatama rahvuslikku haritlaskonda.

2018. aasta novembris ülikooli aulas Gustav Adolfi päeval peetud kõnes juhtis Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe tähelepanu sellele, et me ei tohiks segi ajada ajalooliste tegutsejate kavatsusi ja nende tegude pikaajalisi tagajärgi: „Gustav Adolf kindlasti ei näinud ette, et tema loodud asutuses hakkab maarahvas oma keeles koolitama omaenda riigi teadlasi, õpetajaid ja ametnikke.“

Ajalugu teeb aga ootamatuid pöördeid ja iseseisva Eesti riigi loomisega tekkis vajadus kasvatada omakeelset haritlaskonda. 1919. aasta on eestikeelse kõrghariduse ja teaduse sünnipäev. Rahvusülikoolil on aga nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline mõõde: siin kohtuvad Eesti ja maailma teadus ning eesti keel ja kultuur maailma keelte ja kultuuridega. Meie rahvusülikool on rahvusvaheline teadusülikool, mille eesmärk on ühelt poolt tagada eesti haritlaskonna ning eesti keele ja kultuuri järjekestvus, teisalt aga panustada hariduse, teaduse, tehnoloogia ja kunstide arengusse kogu maailmas.

Rahvusülikooli juubeliks otsisime konkursiga tunnuslauset. Valituks osutus ettepanek eesti kirjanduse professorilt Arne Merilailt, kes pakkus tunnuslauseks üht osa eepose „Kalevipoeg“ kuulsast tsitaadist:

„Ülemaks kui hõbevara
kallimaks kui kullakoormad
tuleb tarkus tunnistada.“

Juubeliaasta ametlikuks tunnuslauseks saigi „Rahvusülikool 100 – tarkust tuleb tunnistada“.

Tartu Ülikool soovib juubeliüritustega jõuda iga Eesti inimeseni ja tänada eesti rahvast, et nad on ülikooli usaldanud, saatnud oma poegi ja tütreid suurkooli õppima ning andnud oma panuse eestikeelse kõrghariduse ja teaduse ülesehitamisse. Ülikooli juubel on kogu eesti rahva ja kõigi meie kodumaiste ja rahvusvaheliste sõprade ja toetajate pidu. Selles ettevõtmises olid abiks meie suurepärased koostööpartnerid: Eesti Rahvusringhääling, „Eesti Vabariik 100“ korralduskomitee ja Tartu linn.

Suur tänu teile kõigile, kellega koos oleme nelja aasta jooksul, olgu pikemalt või lühemalt, juubeli korraldamise vankrit vedanud. Juubeli tähistamise nõuandvasse kogusse kuulusid peale allakirjutanu veel Jüri Allik, Martin Hallik (kuni august 2018), Tõnis Karki, Toomas Kiho, Jaak Kikas, Tuulike Kivestu (2018/19. õppeaastal), Kersti Lepajõe, Lea Leppik, Toivo Maimets, Arne Merilai, Garmen Tabor ja Peeter Tulviste (kuni märts 2017).

„Rahvusülikool 100“ korralduskomisjoni töös osalesid lisaks Andres Soosaarele Kadri Asmer, Kristina Hermann, Kaja Karo, Kristi Kerge, Kulno Kungla, Kristina Kurm, Gea Kääpa, Meelis Luht (kuni märts 2019), Piret Normet, Mariann Raisma, Imbi Rauk, Jaan Rosental (kuni jaanuar 2018), Mairo Rääsk (kuni september 2017), Kady Sõstar, Eva-Kaia Vabamäe ja Triin Vakker. Tudengite esindajatena lõid kaasa Kristel Jakobson, Mirell Prosa ja Trine Tamm. Mõlema komisjoni sekretäri tööd tegi Eve Lember.

Erilist tänu väärib „Rahvusülikool 100“ projektijuht Kadri Asmer, kelle loov lähenemine, organiseerimis- ja läbirääkimisvõime ning tasakaalukas ja sõbralik suhtlemisstiil tegid temast võrratu peakorraldaja. Ülikooli juubelisündmuste kajastamisel on teinud väga head tööd „Rahvusülikool 100“ kommunikatsioonijuht Kaja Karo, kellele ka suur aitäh. Tänan südamest korralduskomisjoni esimeest Andres Soosaart, kellega oli meil suurepärane koostöö, mis väljendus muuhulgas selles, et info paremaks liikumiseks pidasime nõuandva kogu ja korraldustoimkonna ühiseid istungeid. Kõigi nelja aasta jooksul on Eve Lember olnud meie mälu, meenutades, kuidas varasemaid juubeleid korraldati, ja aidates meil planeeritud ettevõtmistes järge pidada. Kaasaaitajaid ja toetajaid on olnud nii palju, et on võimatu kõiki neid siin üles lugeda. Olge te kõik südamest tänatud!

Usun, et rahvusülikooli 100 aasta juubeli tähistamine on senisest tugevamalt liitnud ühte meie suure akadeemilise pere, vilistlased, koostööpartnerid ja toetajad. Loodan, et juubelist jäävad kauaks hinge soe tunne ja ilusad mälestused.

Vivat, crescat, floreat, alma mater Tartuensis! Elagu, kasvagu, õitsegu Tartu Ülikool!

Margit Sutrop
Rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise nõuandva kogu esimees
Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor

Ⓒ Tartu Ülikool

Jälgi meid: