Theodor Lutsu dokumentaalfilm „Alma mater Tartuensis”

Rahvusülikooli 100. sünnipäevaks jõuab publiku ette Theodor Lutsu dokumentaalfilm “Alma mater Tartuensis” restaureeritud versioon. Algne film valmis Tartu Ülikooli 300. aastapäevaks 1932. aastal.

„Alma mater Tartuensis“ on natuke alla poole tunni kestev dokumentaalfilm, mis koosneb kolmest osast: Tartu ja ülikooli ajalugu, igapäevast õppetööd näitavad episoodid ning juubelipidustustele pühendatud osa.

Film linastus 1932. aastal tummfilmina. Theodor Luts kavatses filmi ka helindada, aga mingil põhjusel ta helitööni ei jõudnud. 2019. aasta restaureeritud filmiversioonile on originaalmuusika loonud Märt-Matis Lill.

 

  • Käsikirja autor
    ILMAR TÕNISSON
  • Operaator ja lavastaja
    THEODOR LUTS
  • Saatemuusika 2019
    MÄRT-MATIS LILL
  • Restaureerija
    TÕNU TALIVEE (OÜ Nukufilm)
  • Tegevprodutsent
    KERDI OENGO (OÜ Nukufilm)
  • Restaureerimistöö kuraator
    JAAK LÕHMUS
  • Filmi restaureerimist on toetanud Rahvusarhiiv, Tartu Ülikool ja Eesti Filmi Instituut.

Vaata dokumentaalfilmi restaureeritud versiooni:

Filmi restaureerimistöö kuraatori Jaak Lõhmuse sõnul on tegemist ühe huvitavama dokumentaalfilmiga, mis Eestis 1930. aastate alguses tehti.

“Alma mater Tartuensise” teeb väärtuslikuks filmiks esmalt see, mis väärtustab iga head dokumentaalfilmi – kinnipüütud aeg – jäädvustatud kaunid sõjaeelse Tartu vaated, sh õhuvõtted, mida võiks tänases keeles nimetada eesti filmi esimesteks droonikaadriteks. Ja muidugi Tartu ülikooli elu ja tegevus 1932. aasta kevadel – õppe- ja õpitöö, üliõpilaste seltsielu, sportimine ja kaitseväeharjutused.

«Alma mater Tartuensis» reklaam 1932. aasta 30. juuni Postimehes.

Ekraanil näeme õnnestunud portreekaadreid paljudest tähtsatest ülikooli juhtidest ning õppejõududest, alates rektoritest Heinrich Koppelist ja Johan Kõpust ning õppejõududest nagu Jüri Uluots, Herman Jaakson, Hugo Bernard Rahamägi, Paul Kogermann, Ludvig Puusepp, Artur Tõeleid-Kliimann, Hans Kruus jt. Seoses juubelipidustustega on Tartus Theodor Lutsu kaamera ette sattunud riigivanem Jaan Teemant, välisminister Jaan Tõnisson, aukülalisena Rootsi kroonprints Gustav Adaolf jt. Ekraanil on ka üliõpilasesindajad Ilmar Tõnisson (filmi käsikirja autor), Otto Liiv jt. Ja mis samuti oluline, näeme ka ülikooli peahoone juurde kogunenud lihtsaid linnakodanikke, neis kaadrites leidub vägagi karakteerseid portreid. Ja last not least juubelipeo aukülalised, Tartu ülikooli audoktorid eri maadest, uhketes kostüümidest nagu rahvaste karnevalil.

Film on, vaatamata napile eelarvele, professionaalselt üles võetud ja kokku pandud. Juubelisusündmuste filmimine 30. juunil ja 1. juulil 1932 on arusaadavalt läinud natuke ülepeakaela, need ongi nn sündmusvõtted, ja arvestades, et Theodor Luts filmis neid kaadreid üksinda, arvestades filmilinti üks-ühele, sest raha ega aega duubel- ega kordusvõteteks polnud, võib ka nende “jooksvate sündmuste” kroonikakaadritega täiesti rahule jääda. 


Võrdle kaadrit filmist enne ja pärast restaureerimist.
Kunstiajaloo lektor Pärtel Halliste peab loengut.


Võrdle filmi restaureeritud ja restaureerimata versiooni.

Filmist meedias

“Alma mater Tartuensis” Sirp 31.08.2007
“Nii valmis 1930. aastate huvitavaim dokumentaalfilm.” Postimees, 16.05.2019