Möödunud nädalavahetusel tähistasime rahvusülikooli 99. sünnipäeva. Iga järgnev päev toob meid lähemale eestikeelse ülikooli 100 aasta juubelile ja on paras aeg kergitada loori juubeliaasta ettevalmistustelt.

Rahvusülikooli 100 aasta juubeli ettevalmistustega alustasime kolm aastat tagasi, kui rektor Volli Kalm moodustas rahvusülikool 100. aastapäeva tähistamise nõuandva kogu ja korraldustoimkonna, mille juhtideks määrati vastavalt allakirjutanu ja ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar. Alates kevadest on abiks ka projektijuht, kunstiajaloolane Kadri Asmer.

Mida me järgmisel aastal tähistame?

Oleme juubelitoimkondades palju arutanud, millises võtmes tuleks juubelit tähistada. Tartu Ülikoolil on ju mitu sünnipäeva: 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav Adolf II loodud Academia Dorpatensis, 1802. aastal taasavatud Vene keisririigi Kaiserliche Universität zu Dorpat ja 1919. aastal loodud Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Kui Academia Dorpatensise peamiseks ülesandeks oli õige õpetuse tagamine nii usulises kui poliitilises mõttes ja saksakeelse ülikooli eesmärgiks  Vene tsaaririigile ette valmistada lojaalseid professoreid, arste ja ametnikke, siis Eesti Vabariigi Tartu Ülikool pidi teenima Eesti riiki ja kasvatama rahvuslikku haritlaskonda. Hiljuti ülikooli aulas Gustav Adolfi päeval peetud kõnes juhtis mõtteloo professor Pärtel Piirimäe tähelepanu sellele, et me ei tohiks segi ajada ajalooliste tegutsejate kavatsusi ja nende tegude pikaajalisi tagajärgi: „Gustav Adolf kindlasti ei näinud ette, et tema loodud asutuses hakkab maarahvas oma keeles koolitama omaenda riigi teadlasi, õpetajaid ja ametnikke.“ Ajalugu teeb aga ootamatuid pöördeid ja iseseisva Eesti riigi tekkimisega tekkis võimalus eestikeelse ülikooli loomiseks.

Kadunud professor Helmut Piirimäe on rahvusülikooli loomise tähenduse hästi kokku võtnud: „Tartu Ülikooli uuestisünd 1919. a. ei olnud ainult õppetöö muutumine eestikeelseks. See oli oluline samm ühe väikerahva eneseteostuses ja rahvusliku identiteedi säilitamisel. Ta lõi oma rahvusliku haritlaskonna, kellel on suur osa rahvuskultuuri arengus.“ (Helmut Piirimäe, „Eesti rahvusülikooli eellugu“, rmt-s Eesti ülikooli algus, 1994).

1919. aasta on eestikeelse kõrghariduse ja rahvusliku haritlaskonna sünnipäev,  niisiis kogu eesti rahva pidu. Teiseks, rahvusülikool loodi Eesti ülikoolina, mille ülesehitamises on osalenud ka teiste maade teadlased ja õppejõud, mistõttu rahvusülikooli juubel on ka rahvusvaheline sündmus. Ja kolmandaks, kuigi juubel annab meile hea võimaluse uurida, talletada ja meenutada minevikku, on rahvusülikooli juubel võimalus arutada ka Eesti tuleviku üle. Need juhtmõtted leiavad rakendamist juubelikomitee kavandatud tegevustes.

Rahvusülikooli kummardus eesti rahvale

Soovime juubeliüritustega jõuda iga eesti inimeseni, tänades eesti rahvast, et nad on Tartu Ülikooli usaldanud, saatnud oma poegi ja tütreid suurkooli õppima ning mitmel erineval moel andnud oma panuse eestikeelse kõrghariduse ja teaduse ülesehitamisse. Rahvusülikooli juubelist võivad osa saada kõik eesti inimesed, näiteks omandades juubeliks vermitud Eesti Panga 2-eurose käibemündi või postmargi.

2019. aasta septembrist detsembrini jõuab ETV ekraanile 12-osaline saatesari, milles valgustatakse nii ülikooli ajalugu, tänast teadusmaailma kui ka rahvusülikooli rolli tulevikusuundade näitajana. Urmas Vaino juhtimisel maalib saatesari pildi Tartu Ülikooli jäljest Eesti teaduses, kultuuris, poliitikas ja majanduses. Sarja valmimisel löövad kaasa konsultandid Tartu Ülikoolist ja ka väljastpoolt ülikooli, seda nii ajaloolaste kui ka erinevaid teadusvaldkondi esindavate professorite ja teadlaste näol. Kandev roll saatesarja struktuuri ja teemade väljatöötamisel on olnud kirjanik Valdur Mikital, kes 2016./17. õppeaastal oli Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Juba on lõpusirgel Ilmar Tõnissoni käsikirjal põhineva Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) taastamine. Esialgselt tummfilmina loodud linateosele kirjutab filmimuusika Märt-Matis Lill. Restaureerimistöö on teostanud Tõnu Talivee Nukufilmist, filmi esmaesitlus toimub 18. mail 2019 Tartu Ülikooli vilistlaspäeval. Kuna algselt puudusid filmil lõputiitrid, lisatakse restaureeritud filmi lõppu oluline ajalooline lisainfo.

Tagasivaade rahvusülikooli ajalukku

Juubeliks valmib rahvusülikooli ajalugu käsitlev koguteos „Eesti rahvusülikool 100“. Selle koostamist juhib Erki Tammiksaar, kes oma autorite kollektiiviga võitis kolm aastat tagasi avalikul konkursil õiguse koostada uus rahvusülikooli ajalookäsitus. Raamatule lisatakse ka mälukaart Theodor Lutsu dokumentaalfilmiga. Rootsi ja Vene impeeriumi aegse Tartu ülikooli ajalugu on palju uuritud. Seda on teinud suure eduga nii baltisakslased, venelased kui ka eestlased. Eestikeelse ülikooli ajaloo uurimisega on asjalood kehvemad, sest ülikool tegutses mitme okupatsiooni tingimustes. Sellest tulenevalt puudub tänaseni neutraalne ja usaldusväärsetel allikatel põhinev rahvusülikooli ajalugu, mis vaatleks ülikooli ajalugu 20. sajandi Euroopa ja Venemaa ülikoolide arengu ning seal tehtud teaduse taustal. Järgmise aasta lõpul ilmuv monograafia täidab seda lünka, põhinedes paljudel seni kasutamata allikatel Eesti, Vene ja Saksamaa arhiividest. Raamat jaguneb neljaks: aastaid 1905-1918 analüüsib Sirje Tamul, aastaid 1920-1940 Ken Kalling, aastaid 1940-1988 Erki Tammiksaar ja aastaid 1988 kuni tänaseni Lea Leppik. Mihkel Truman käsitleb ülõpilaskonna ajalugu ning Helen Rohtmets-Aasa eesti teadust paguluses.

Kõige suurem rahvusülikooli juubeliga seotud näituseprojekt on Tartu Ülikooli uus ekspositsioon ülikooli muuseumis Toomel. Ka selle väljapaneku loomise eelduseks on põhjalik uurimistegevus. Morgensterni saali näitus jutustab ülikooli kolmest algusest, ülikooli positsioonist ja rollist, ülikooli ja Tartu linnaruumi suhtest, õppe- ja teadustööst, aga samuti ka sellest, kuidas tudengid on veetnud vaba aega. Näituse tarbeks uuritakse ka ülikooli rahvusvahelist mõju Ida- ja Põhja-Euroopa kultuuriloos – kui palju on siin eri aegadel õppinud eri maade tudengeid ning mis rolli Tartu Ülikool nende maade arenguloos on mänginud.

Uurimistöö on märkimisväärne ka kahe teise näituseprojekti puhul. Näitus „Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid“ käsitleb intrigeerivas vormis ülikooli ees seisnud küsimusi ja võimalusi läbi viimase aastasaja. Tallinnas, Kadrioru lossis eksponeeritav „Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu“ ja sellega kaasnev trükis on sellises vormis esmakordne ning eeldab põhjalikku uurimistööd, kuna suur osa materjalist tuleb uuesti läbi mõtestada ning paigutada Eesti kultuurikonteksti.

Rahvusülikooli juubeliga alustame juba kevadel

18. mail 2019 toimuvateks vilistlaspäevadeks loodame tuua Tartusse kokku võimalikult palju üle terve maailma laiali pillatud vilistlasi. Päeva jooksul on avatud ülikooli hooned, toimub ühislaulmine, dokumentaalfilmi „Alma Mater Tartuensis“ (1932) esmaesitlus, erinevad võistlused ja kontserdid, rongkäik ja õhtune kontsertpidu. Toomemäel toimuvatel mõttetalgutel arutleb ülikoolipere koos linnarahvaga ühiselt meie kõigi jaoks oluliste teemade üle. Päev enne seda, 17. mail toimub Tartu Ülikooli visioonikonverents. Mais toimub ka Epi Tohvri raamatu „G. F. Parrot: Tartu Ülikooli esimene rektor ja tema ülikooli idee“ esitlus.

Eesti Vabariik 100 korralduskomitee on mõtestanud rahvusülikooli juubelit kui osa Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli tähistamisest, oodates Tartu Ülikoolilt Eesti tulevikuarutelude juhtimist. Tulevikuvaade läbib kõiki juubeliaasta üritusi, konverentsidest näitusteni ja telesaadetest trükisteni. Augustis 2019 Paides toimuv Arvamusfestival on pakkunud rahvusülikoolile keskse aruteluala, oodates meilt teadmuspõhist vaadet eesti keele, kultuuri, hariduse, teaduse ja tehnoloogia, keskkonna ning tervishoiu tulevikule. Koostöös ERRiga on ülikoolil võimalus juhtida kahte õhtust arutelu, sh erakonnajuhtide debatti.

Rahvusülikooli sünnipäev on kogu rahva pidu.

Emakeelse ülikooli 100. õppeaasta algust tähistav avaaktus toimub 2. septembril Kassitoomel. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavastatud aktus-kontserdiga soovime tuua ülikooli tugevamalt linnaruumi ja tekitada ülikooliperes kogukonnatunnet. Aktusele järgneb ülikoolipere ühine piknik Kassitoome nõlvadel.

Pidustuste kulminatsioon jääb aasta lõppu. Juubeliks valmib Pärt Uusbergilt muusikaline suurvorm, mis tuleb ülikooli kunstiliste kollektiivide poolt ettekandele Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

Novembri viimastel päevadel toimuvad trükiste, mündi ja postmargi esitlused ning erialased konverentsid. 30. novembril toimuva tõrvikrongkäigu järele näeb Toomemäel etendust “Vikerlaste varjuvald”, mille stsenaariumi autor on eesti kirjanduse professor Arne Merilai ja lavastuse eest hoolitseb Garmen Tabor. Kavas on pakkuda värvikirevat laseretendust pimedas sügistaevas ja Toomkiriku tornidel, mis manab silme ette Tartu ja ülikooli dramaatilise ajaloo. Teos on inspireeritud Fr. R. Kreutzwaldist, kellele varjuvald oli nii kodu kui ka koht, mis pakub varju. Nagu Arne Merilai ise ütleb: “See peab olema rahvaüritus, mis  jääb vikerkestadele kauaks tallele.”

Samal õhtul toimub juubelikülalistele suur piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis, mille korraldamisse on kaasatud ka muuseumi pere ja Vanemuise teatri professionaalsed lavastajad.

Juubeliüritustes osalevad ka rahvusvahelised koostööpartnerid

Juubeli tähistamine annab meile hea võimaluse tänada oma rahvusvahelisi sõpru ja koostööpartnereid, teiste maade teadlasi, õppejõude ja üliõpilasi, kes on andud oma panuse eesti rahvusülikooli ülesehitamisse.

Sügisel 2019 saavad Tartus kokku Coimbra grupi ülikoolide rektorid ja toimub rahvusvaheline konverents Euroopa väikeriikide emakeelsetest ülikoolidest I maailmasõjast tänapäevani. Konverentsile on kavas kutsuda meiega sarnaste Euroopa väikeriikide esindajad, et analüüsida möödunud saja aasta jooksul tehtut ja heita pilk ka olevikku ning tulevikku. Eesmärgiks on paigutada emakeelne Tartu Ülikool laiemasse rahvusvahelisse konteksti.

Rahvusülikooli juubeli tähistamisse annab oma panuse ka väliseesti kogukond, kelle annetuste abil avatakse Tartus välis-Eesti professuur, mille raames saavad Tartu Ülikooli erinevad valdkonnad kutsuda siia õpetama välismaal töötavaid eestlasi. Toronto Tartu kolledž soovib ülikooli juubelit tähistada rahvusvahelise konverentsiga, tutvustamaks Tartu Ülikoolis loodud teadust Kanada teadlastele.

Tartu Ülikool ei ole kunagi olnud täiesti eestikeelne. Siin on alati töötanud erinevast rahvusest teadlasi ja õppinud eri maade tudengeid. Pea 400 aastase ajaloo jooksul on õppetöö toimunud ladina, saksa, vene, eesti ja inglise keeles. Rahvusülikooli algusaegadel aitasid esialgset õppejõudude nappust leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud – Soomest Lauri Kettunen, Ilmari Manninen, Aarne Miikael Tallgren, Arno Rafael Cederberg, Johannes Gabriel Granö, Rootsist Sten Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt. Ka viimase veerandsaja aasta jooksul on paljud välismaised teadlased ja õppejõud andnud oma panuse nii eesti rahvusteaduste kui kõigi teiste teaduste muutumisele rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Rahvusülikooli juubel on suur pidupäev kogu meie ülikooli kirjule akadeemilisele perele ja nii kodumaistele kui rahvusvahelistele koostööpartneritele.

Margit Sutrop
Rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise nõuandva kogu esimees

Ⓒ Tartu Ülikool

Jälgi meid: