Aktuse kava
Eesti Vabariigi hümn
Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asseri avakõne
Tervitused
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste kontsertetendus
Gaudeamus
Ühislaulmine Inga ja Toomas Lunge eestvedamisel
Laulusõnad
Enamus laulusõnu leiad ka 2009. aastal välja antud “Üliõpilaslaulikust”. Kui sul on laulik, võta see aktusele kaasa.
Kui võimalik, siis on allpool laulu pealkirja juures viidatud ka leheküljele laulikus.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm (laulik lk 18)
Friedrich (Fredrik) Pacius
Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull’ truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Gaudeamus
Üliõpilaslaul
Keskaegne tekst /Christian Wilhelm Kindleben (töötlus)
:,: Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus! :,:
Post iucundam iuventutem,
post molestam senectutem
:,: nos habebit humus. :,:
:,: Vivat academia, vivant professores! :,:
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
:,: semper sint in flore! :,:
:,: Vivat et res publica et qui illam regit! :,:
Vivat nostra civitas,
maecenatum caritas,
:,: quae nos hic protegit! :,:
Laul ennekuulmatust lahkusest (laulik lk 165)
Andrus Rootsmäe
Andrus Rootsmäe
Kui aega saate, tulge minu juurest läbi,
mis sest, et tornikell on löönud pool kaksteist.
Mu pargis kuuskedel on kullast iga käbi,
on öösel aega saada tundma teineteist.
Refr. Ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke,
ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke.
Mu suures majas leidub mitu valget tuba,
kus seitse päeva võite pidutseda just.
Vaid õelaid mõtteid, kortsus kulme ma ei luba,
teil halva tuju korral näitan kohe ust.
Refr. Ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke,
ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke.
Kui soovi on, võib ratsutada valgel märal,
et teada saada, kuhu käändub pargitee.
Mu majas ikka leidub kohta rõõmsal käral,
mis sest, et pööraseks on muutunud dinee.
Refr. Ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke,
ma olen tõesti nõnda, tõesti nõnda lahke.
Ma ise imestan ka, et ma nii lahke olen.
Leib jahtub
Andres Valkonen
Leelo Tungal
Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär.
Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud.
Lapsed taas tulla ei saa – lühike aeg, pikk on maa.
Kummutil pildid reas, õlelill nende seas,
kuldjuuksed peas.
Refr. Valgel laual rätiku all palav leib.
Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit.
Leib jahtub, oodates neid.
Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed …
Trepil on valget lund, puud on täis karget und.
Ootamist tiksumas aeg.
Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed!
Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab …
Linnas on siledaid teid – on seal ka magusam leib?
Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad,
memm ja su taat, memm ja su taat …
Refr. Valgel laual rätiku all palav leib.
Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit.
Leib jahtub, oodates neid.
Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed …
Trepil on valget lund, puud on täis karget und.
Ootamist tiksumas aeg.
Need ei vaata tagasi
Rein Rannap
Ernst Enno
Kätki ümber soo ja sammal
kidur maa ja mulla meel
põllunõlvad, metsaääred
mõisaluhad, laaned teel.
Ojake kes sulle ütles
kus on meri, kodumaa ?
tuhat ringi, tuhat kääru
ei see tee küll otsa saa.
Siiski sulin, siiski vulin
ei nii ikka edasi
ojake, kes sulle ütles
ära vaata tagasi.
Rakkus käed, õnn nii kidur
vaevasammal, muresoo
muld on toit ja muld on lõbu
kustutas nii eluhoo.
Aatepõllud, mõttemetsad
ei see tee küll otsa saa
luhad. laaned, süda, valgus
talulaps miks tõttad sa ?
Talulaps sa väike oja
koduoja, ojake
tuhat ringi, tuhat kääru,
süda, jäta järele.
Ojake kes sul ütles
kus on meri, kodumaa ?
tuhat ringi, tuhat kääru
ei see tee küll otsa saa.
Tuhat ringi, tuhat kääru
ei nii ikka edasi
talulaps ja oja süda
need ei vaata tagasi.
Ref: (3x)
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Need ei vaata tagasi
Me mõtted on priid (laulik lk 292)
saksa tudengilaul
tõlkinud August Anni (Annist)
Me mõtted on priid:
kes suudaks neid köita?
Kes vägev on nii,
et vangi neid heita?
Ka vanglas ja vaevas
neil lahti on taevas.
:,: Kõikvõimsad me nii —
me mõtted on priid. :,:
On elada rõõm
kesk päikese kulda,
on harida rõõm
maad emakest mulda.
Ja kannatust kanda
ja ohvriks end anda.
:,: Kõikvõimsad me nii —
me mõtted on priid. :,:
Kõik muu meil ükskõik,
mis ise me’i taha.
Meis enestest kõik,
kas hea see või paha.
Me süda ja silmad
need loovad maailma.
:,: Kõikvõimsad me nii —
me mõtted on priid. :,:
Rahvahulgad, tulge kokku (laulik lk 398)
J.Peters
tõlkinud Mall Jürma-Kuusik
Rahvahulgad, tulge kokku
Emajõe kaldale!
Tahad tunda õiget rõõmu,
anna käsi minule!
Vaiksel Emajõe kaldal
ainult tahan elada,
:,: ilusamad eluaastad
Veedan Taaralinnas ma. :,:
Meelitagu teised linnad
toreduse, iluga,
lõunamaade haljad aasad,
lõuna-ööd, Itaalia:
Vaiksel Emajõe kaldal
ainult tahan armasta’,
:,: ilutseva silma sära
Ütleb: “Siin vaid armasta’!” :,:
Otsas kui on elupäevad,
otsas kui on ilus arm,
vaiksel Emajõe kaldal
kaevake mul vaikne kalm.
Vaiksel Emajõe kaldal
Ainult tahan surra ma;
:,: seal, kus õnne jätkub hulgal’,
seal on ilus puhata! :,:
Imeline laas (laulik lk 430)
Tarmo ja Toomas Urb
Jaan Kross
Sel künkal algas imeline laas,
veel vastu taevasina sünk ja paljas,
kuid hiirekõrvus rohi oli maas
nii imevärske ja nii imehaljas.
Sel künkal algas imeline laas …
Me tundsime, kuis puude süda lõi
ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või! ei või!
ja haljas rohi sosistas: ei tohi …
Me tundsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda?
Me läksime ja oksad läksid koost
ja niiskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis:
nüüd õites on me imeline laas,
kuid kõik ta õied õitsevad meis endis,
:,: ehk küll me ümber kivist linn on taas. :,:
Tõuse üles ja läheme ära (laulik lk 486)
Vello Toomemets
Hando Runnel
Tõuse üles ja läheme ära,
kaste langeb ja märjaks saab maa.
Tõuse üles ja läheme ära,
kauem siia me jääda ei saa.
Võta kinni, kui tahad, veel kaelast,
võta sõrmedest, hoia veel käest.
Aga ehted, mis kadusid kaelast,
ükskord tagasi küsid mu käest.
Tõuse üles ja läheme ära,
kauem siia me jääda ei saa.
Öö on lühike, hilja või vara
juba on, enam aru ei saa.
Võta kinni, kui tahad, veel kaelast,
võta sõrmedest, hoia veel käest.
Aga ehted, mis kadusid kaelast,
ükskord tagasi küsid mu käest.
Tõuse üles ja läheme ära,
kaste langeb ja märjaks saab maa.
Tõuse üles ja läheme ära,
kauem siia me jääda ei saa.
Öö lõhnab (laulik lk 514)
Ludvig van Beethoven
Hando Runnel
Öö lõhnab, vihma sajab,
on kevad Tartu peal,
on möödas halvad ajad,
on kevad Tartu peal.
Vihm jõudis üle Soome,
nüüd peatub Eesti peal.
Vihm peseb puhtaks Toome,
nüüd läheb haljaks seal.
Öö lõhna hingan väljas,
vihm värskeks teeb mu pea.
Linn puhkab unenäljas,
nüüd uni ka on hea.
Ma hulgun pika aja,
teen tuuri Toome peal,
mind ärevusse ajab
too hakikisa seal.
Ma lähen, äkki vajub
jalg justkui mädasool,
siis näen, kuis mäe all vajub
maa põhja ülikool.
Kaua sa kannatad kurbade naeru (laulik lk 105)
Vello Toomemets
Hando Runnel
Kaua sa kannatad kurbade naeru,
võta need võtmed ja viruta kaevu.
Teravad tangid too tööriistakuurist,
koer lase ketist ja lind päästa puurist.
Põll võta eest ja põgene kodust,
kuusikutukas näed kaheksat hobust.
Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub,
mine ta juurde ja talitse hirmu.
Refr. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad,
sadul on seljas ja rauad on haljad.
Valjaste vahel on raha ja ratsmed,
turjale tõusma pead äkitsel katsel.
Muidu ta sind võib tantseldes tappa,
sõrmed pead suruma sügavalt lakka.
Parema käega pead juhtima hobust,
kiiresti kaugele eemale kodust.
Refr. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad,
sadul on seljas ja rauad on haljad.
Valjaste vahel on raha ja ratsmed,
turjale tõusma pead äkitsel katsel.
Kaua sa kannatad kurbade naeru,
võta need võtmed ja viruta kaevu.
Lahtilükkamine (laulik lk 62)
Jaak Johanson
Jaak Johanson
Laskub üks haldjas, väsinud,
aga sitke ja selgete silmega ja lausub:
Hei, poisid, kas olete valmis?
Siis lükkame korraga.
:,: Peipsi koha pealt lükkame lahti
selle väikese Maarjamaa. :,:
Ühe tiiru nii ümber selle ilma
nõndaviisi peab tegema.
:,: Ja siis kasvõi teise ilma
ühes rohu ja rahvaga. :,:
Eks toetage pilgud siis vastu
ja lükkame korraga.
:,: Tasapisi, et kokku ei põrkaks
Soome, Rootsi ja Norraga. :,:
Öö tähtede tuules me lä’eme.
Maad varjab ta hingede vall.
:,: Uhke laine lööb Lätimaa randa
seal Ruhja ja Valga all. :,:
Taani väinadest mahume läbi,
kui kõik seisavad serva peal.
:,: Siit minna ei ole meil häbi –
küllalt näinud, mis kurja, mis head. :,:
Eks sealt on siis tee meile lahti
kogu maailma merele.
:,: Kas leidub seal kuskil üks sadam
me viimsele verele? :,:
Eks seal siis veel vaatame silma
ta päikese kullale.
:,: Kas leidub seal all veel üht paika
ka sellele mullale? :,:
Ärkamise aeg (laulik lk 297)
René Eespere
René Eespere
Meri siin seisma jäi, keegi peatas ta,
kallas veest jagu sai, kaldast algas maa:
tasane, kullane, kivine, mullane,
pilvine, tuuline, ootust täis.
Peagi siin kokku said esimemm ja -taat,
vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid.
Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt,
oli töö, oli vaev sellel maal.
Refr. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,
oled mu hingele lähedal.
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa
oled mu südames sügaval.
Tulega, mõõgaga tuli võõras mees,
häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi.
Langes taat, memmeke, lapseeas vennake,
pisaraist märjaks sai kogu maa.
Refr. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,
oled mu hingele lähedal.
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa
oled mu südames sügaval.
Isa meelt, emakeelt hoian sellel maal,
taadi maa, memme maa endiselt on ta:
tasane, kullane, kivine, mullane,
pilvine, tuuline, ootust täis.
Refr. :,:Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa,
oled mu hingele lähedal.
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa
oled mu südames sügaval. :,:
Helmi (laulik lk 67)
Raimond Valgre
Raimond Valgre
Helmi, mulle õpeta,
kuidas saaks kord minust tantsija,
sest on vallanud mind džässirütm
ning see võluv muusika.
Helmi, mulle näita vaid,
mõni moodne samm kuis foksis käib –
paarist sammust peaks ju piisama,
et ma võiksin tantsida.
Ja kui kõlab me lemmikviis,
tantsima sinu siis viin.
Maailm siis kaob ja paradiis
meile on avatud siin.
Helmi, mulle õpeta,
kuidas saaks kord minust tantsija,
sest on vallanud mind džässirütm
ja mind võlunud sa.
Sõprade laul nr 2 (laulik lk 451)
Jaan Tätte
Jaan Tätte
Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab,
hakkan minema nüüd oma kitsast rada.
Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab,
kus on peidet’ minu saabumise sadam.
Refr. :,: Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb. :,:
Uusi sõpru, usun veel, leian tollel võõral teel,
aga mäletate, kuidas jõime viina.
Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel
võis meid pikaks õhtuks unustusse viia.
Refr. :,: Ja mu õnn võiks olla suur,
kui te ükskord, nähes kuud,
mõtleksite siis ei rohkem ega vähem,
kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb. :,: