Vaata, kes on akendel

1. aken (rektorid)

Alar Karis (vasakul) (veterinaariakandidaat, 1987) oli aastatel 2007–2012 Tartu Ülikooli rektor. Enne seda oli ta aastatel 2003–2007 Eesti Maaülikooli rektor, 2013.–2018. aastani oli aga riigikontrolör ja alates 2018. aastast on Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ta töötas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis pikka aega arengubioloogia professorina. Tema teadustegevuse põhisuund on arengubioloogia, molekulaargeneetika ja transgeenne tehnoloogia. 2007. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. – CV

Toomas Asser (keskel) (meditsiinikandidaat, 1987) on alates 2018. aasta augustist Tartu Ülikooli rektor. Ta on neurokirurgia professor ja enne rektoriametisse asumist oli aastatel 1996–2018 Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliiniku juhataja. Oma teadustegevuses keskendus ta aju veresoonte haigustele ja nende kirurgilisele ravile, ajukasvajate patomorfoloogiale ja epidemioloogiale ning funktsionaalsele magnetresonantstomograafiale. Alates 2011. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. – CV

Jaak Aaviksoo (paremal) (füüsika-matemaatikakandidaat, 1982) oli aastatel 1998–2007 Tartu Ülikooli rektor. Aastatel 1992–1995 oli ta TÜ prorektor ning 1996–1998 eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja. 1992.–2015. aastani oli ta TÜ optika ja spektroskoopia professor ning alates 2017. aastast on loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor. Alates 1994. aastast kuulub ta Eesti Teaduste Akadeemiasse. Ta on olnud Riigikogu liige, haridusminister ja kaitseminister. Praegu on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. 2000. aastal pälvis ta Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja 2006. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgi.

2. aken

Priit Kaasik (ülal vasakul) (PhD, liikumis- ja sporditeadused, 2004) on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja ning funktsionaalse morfoloogia professor. Ta on uurinud peamiselt skeletilihaskude, sealhulgas koormuse mõju ning lihasmassi ja -jõu vähenemist vananemisel. Samuti on ta käsitlenud laste liikumisaktiivsust. Ta on Euroopa Füsioloogia Seltsi ja Balti Laboratoorsete Loomade Teaduse Seltsi liige ning kuulub Eesti Olümpiaakadeemia juhatusse. – CV

Urmas Lepner (ülal paremal) (meditsiinikandidaat, 1986) on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja kliinilise meditsiini instituudi kirurgiakliiniku juhataja ning kirurgia professor. Ta tegeleb peamiselt erakorralise, endokriin-, songa- ja veresoontekirurgiaga ning juhendab üldkirurgia residentuuri. Ta kuulub Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatusse ja Sotsiaalministeeriumi üldkirurgia erialakomisjoni. 2015. aastal pälvis ta Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. – CV

Ana Rebane (all vasakul) (PhD, molekulaarbioloogia, 1999) on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi RNA bioloogia vanemteadur ning uurimisgrupi juht. Oma praeguses teadustegevuses on ta keskendunud krooniliste põletikuliste haiguste molekulaarsete mehhanismide uurimisele. Ta kuulub erialase tippteadusajakirja Journal of Allergy and Clinical Immunology retsensentide nõukogusse ning mitmesse teadus- ja erialaühingusse. 2015. aastal sai ta Euroopa Dermatoloogiateadlaste Ühingult Ida-Euroopa dermatoloogiaalase teaduspreemia. – CV

Ain Raal (all paremal) (farmaatsiakandidaat, 1989) on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ja farmakognoosia professor. Teadlasena on ta end pühendanud farmaatsiale, farmakognoosiale ja fütokeemiale: on avaldanud mitusada teadusartiklit ja 27 raamatut, sealhulgas kõrgkooliõpiku „Farmakognoosia“ ja auhinnatud „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“. Ta on Maailma Terviseorganisatsiooni ekspert ja kuulub Ravimiameti farmaatsiaterminoloogia eksperdikomisjoni. Teda on tunnustatud parima õppejõuna ja teaduse silmapaistva populariseerijana. – CV

3. aken

Margit Sutrop (ülal vasakul) (PhD, filosoofia, 1997) on Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ning filosoofia ja semiootika instituudi praktilise filosoofia professor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on moraali-, poliitika- ja haridusfilosoofia, bioeetika, ärieetika ja esteetika. Ta on rahvusvahelise teadusakadeemia Academia Europaea liige, Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetikaekspert, Eesti Bioeetika Nõukogu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla eetikakomitee ja ametnikueetika nõukogu liige ning viljakas teaduspublikatsioonide ja arvamusartiklite kirjutaja. 2010. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. – CV

Raul Eamets (ülal paremal) (PhD, majandusteadus, 2001) on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor. Oma teadustöös on ta keskendunud mitmesuguste tööturuteemade uurimisele, muu hulgas on uurinud struktuurseid muutusi tööturul, rändega seotud teemasid ning tööturu ja haridussüsteemi seoseid, samuti tööturu paindlikkust, palgalõhet ja tootlikkust. Eamets on viljakas publikatsioonide ja arvamusartiklite autor, mitme nõukogu ja erialase ühingu liige ning Eesti riigi eelarvepoliitikat sõltumatult hindava Eelarvenõukogu esimees. – CV

Peeter Burk (all vasakul) (PhD, keemia, 1994) on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan ning keemia instituudi keemilise füüsika professor. Teadlasena on ta tegelenud muu hulgas keemiliste tasakaalude ja reaktsioonikineetikaga ning uurinud nanoosakeste modelleerimist ja lantanoidide puhastamist. Ta oli ligikaudu kümme aastat Eesti Keemiaseltsi asepresident ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu liige. 1997. aastal tunnustati teda riigi teaduspreemiaga. – CV

Margus Lember (all paremal) (PhD, meditsiin, 1990 ja 1998) on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja TÜ kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku juhataja ning sisehaiguste propedeutika professor. Oma teadustöös on ta käsitlenud kroonilisi haigusi, tervishoiureforme, diagnostikameetodeid ja meditsiiniharidust. Ta on Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni nõukogu liige ning Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailmapanga ekspert. 1995. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia. – CV

4. aken

Elmo Tempel (ülal vasakul) (PhD, astrofüüsika, 2011) on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna juhataja ning astronoomia professor. Tema teadustegevuse põhisuund on galaktikate areng kosmilises võrgustikus ja ta on keskendunud matemaatiliste meetodite rakendamisele kosmoloogiliste vaatlusandmete suhtes. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja juhib üht töörühma Euroopa Lõunaobservatooriumi vaatlusprojektis „4MOST“. 2013. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia ja 2017. aastal riigi teaduspreemia. – CV

Koit Herodes (ülal paremal) (PhD, füüsikaline ja analüütiline keemia, 2002) on Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia dotsent ja katsekoja juhataja. Teadlasena on ta pühendunud analüütilisele keemiale ja metroloogiale, eelkõige kromatograafiale, massispektromeetriale ning analüüsimeetodite valideerimisele. Ta on osalenud paljudes teadus- ja arendusprojektides ning olnud üle kümne aasta Tartu Ülikooli keemia instituudi nõukogu liige. 2014. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööpreemia. – CV

Reet Kurg (all vasakul) (PhD, molekulaarbioloogia, 2000) on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor, rakendusviroloogia tuumiklabori juhataja ning geenitehnoloogia vanemteadur. Teadlasena on tema põhiline uurimisvaldkond biomeditsiin, eelkõige vähi antigeenide iseloomustamine ja uute ravimikandidaatide arendamine. Ta on patendiga kaitstud leiutise autor ja on kirjutanud oma teadustööst arvukates publikatsioonides. – CV

Mari Moora (all paremal) (PhD, taimeökoloogia ja ökofüsioloogia, 1998) on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan ning ökoloogia ja maateaduste instituudi taimeökoloogia vanemteadur. Ta on avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni: uurinud elurikkust, biootilisi interaktsioone ja koosluse ökoloogiat. Ta kuulub Tartu Ülikooli taimeökoloogia töörühma, on pälvinud kaks Eesti Vabariigi teaduspreemiat ja on oma erialal maailma enim viidatud teadlaste seas. – CV

5. aken

Tambet Teesalu (ülal vasakul) (PhD, arengubioloogia, 1999) on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi nanomeditsiini professor ning USA-s asuva Sanford Burnham Prebyse Meditsiiniuuringute Instituudi vähiuuringute keskuse ja Santa Barbara California Ülikooli nanomeditsiini keskuse külalisprofessor. Tema teadushuvi keskmes on kasvajaliste protsesside teke, areng ja ravi. Ta on ettevõtte DrugCendR Inc. asutaja ja kuulub Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni. 2017. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia. – CV

Helle Karro (ülal paremal) (PhD, meditsiin, 1999) on Tartu Ülikooli Kliinikumi ja kliinilise meditsiini instituudi naistekliiniku juhataja ning sünnitusabi ja günekoloogia professor. Teadustöös on ta käsitlenud reproduktiiv- ja seksuaaltervist, seksuaalkäitumist, viljatust, naistehaigusi ja perinataalset epidemioloogiat. Ta on Eesti Seksuaaltervise Liidu asutaja, Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liige ja eelmine president ning Eesti Haigekassa ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja liige. 2019. aastal pälvis ta Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. – CV

Anneli Uusküla (all vasakul) (PhD, meditsiin, 2001) on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor ning Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud. Teadlasena tegeleb ta nii rahvatervishoiu kui ka kliinilise meditsiini valdkonna uuringutega. Ta toimetab ajakirju Eesti Arst ja BMC Infectious Diseases ning on Ravimiameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti ekspert. – CV

Mare Saag (all paremal) (PhD, meditsiin, 1991) on Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi suu- ja hambahaiguste professor ning OÜ Stoma-Hambaravi hambaarst. Tema uurimisvaldkonda kuuluvad muu hulgas hambakaariese, hambumusanomaaliate ning alalõualiigese- ja parodondihaiguste epidemioloogia ja riskitegurid. Ta on Eesti Hambaarstide Liidu volikogu ja juhatuse ning Rahvusvahelise Hambauuringute Assotsiatsiooni liige. Samuti kuulub ta mitme erialase teadusajakirja toimetusse. – CV

6. aken

Krista Fischer (ülal vasakul) (PhD, matemaatiline statistika, 1999) on Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor ning genoomika instituudi Eesti geenivaramu teaduskeskuse biostatistika vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad on bio- ja meditsiinistatistika, sh põhjusliku mõju analüüs ja mitmetasandilised lineaarsed mudelid meditsiinistatistikas. Ta kuulub Rahvusvahelise Biomeetriaühingu (IBS) juhtkomiteesse ning on selle ühingu Baltimaade grupi asutajaliige. Aastatel 2013‒2016 oli ta IBS-i Põhja- ja Baltimaade piirkonna president. Ta kuulub maailma ligikaudu 6000 enim viidatud teadlase hulka. – CV

Markus Vetemaa (ülal paremal) (PhD, bioloogia, 1998) on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi direktor, kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja ning kalanduse ja ihtüoloogia vanemteadur. Tema teadushuvi keskmes on kalade sigimisbioloogia, kalatoidulised loomad ja kalandus. Ta on Eesti delegaat Rahvusvahelises Mereuurimise Nõukogus, Euroopa Komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ekspert ning Euroopa Kalamajandusteadlaste Assotsiatsiooni liige. 2016. aastal pälvis ta Maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi. Tema sulest on ilmunud kolm romaani. – CV

Mark Fišel (all vasakul) (PhD, informaatika, 2011) on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia õppetooli juhataja ja keeletehnoloogia professor. Teadustöös on ta keskendunud masinõppe ning tehisintellekti meetodite juurutamisele ja arendamisele. Koos oma üliõpilastega on ta välja töötanud masintõlkeprogrammi Neurotõlge, mis kasutab võimalikult hea tõlkekvaliteedi tagamiseks tehisnärvivõrkudel põhinevat metoodikat. Ta on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone ja 2018. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore IT-teadlase preemia. – CV

Heikki Junninen (keskel) (PhD, füüsika, 2014) on Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori atmosfäärifüüsika vanemteadur ja keskkonnafüüsika professor. Ta on töötanud teadurina Helsingi Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis: käsitlenud atmosfääri keemilis-füüsikalisi omadusi, uurinud nanoosakesi ja arendanud massispektromeetriat. Alates 2017. aastast on ta juhtinud atmosfääri massispektromeetria uurimisrühma. Ta on oma erialal maailma viimase kümnendi 1% enim viidatud teadlaste seas. – CV

Maia Kivisaar (all paremal) (PhD, molekulaarbioloogia, 1992) on Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli juhataja ning mikroobigeneetika professor. Tema põhiline uurimisvaldkond on bakterite mutatsioonide tekkemehhanismid, kuid ta on uurinud ka näiteks fenooli lagundamist määravaid geene bakterites. Ta on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone ning on ajakirja Applied and Environmental Microbiology pikaajaline toimetaja. 2005. aastal pälvis ta riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal. – CV

7. aken

Mihkel Solvak (ülal vasakul) (PhD, politoloogia, 2011) on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja ja tehnoloogiauuringute vanemteadur ning infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse uurimisrühma juht. Teadlasena huvitub ta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõjust käitumisele, samuti uurib e-teenuste, sealhulgas e-hääletamise kasutusmustreid ja levikut. Alates 2011. aastast on ta Eesti Valimisuuringu juhtkomitee ja rahvusvahelise valimisi uurivate teadlaste organisatsiooni CERES liige. – CV

Irene Kull (ülal paremal) (PhD, õigusteadus, 2002) on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse osakonna juhataja ja tsiviilõiguse professor. Tema uurimisvaldkond hõlmab finants-, kaubandus-, võla-, lepingu- ja eraõigust. Ühiskondlikult ja teaduslikult väga tegusana on ta muu hulgas Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi esimees, Euroopa Eraõiguse Akadeemia ja Euroopa Panganduse Instituudi asutajaliige ning ajakirjade Juridica ja Juridica International toimetuskolleegiumi liige. Ta on töötanud eksperdina ka Euroopa Komisjonis. – CV

Olga Burdakova (all vasakul) (PhD, vene keel, 2008) on Tartu Ülikooli Narva kolledži vene keele dotsent. Tema teadushuvi keskmes on vene keele tegusõnade grammatika, kuid ta on kirjutanud uurimusi ka didaktika ja linna antropoloogia vallas. 2013. aastast on ta aidanud korraldada eesti-vene kultuurisidemete seminari „Esto-Russica“ ja 2017. aastast olnud populaarteadusliku ajakirja Mitmekeelne Haridus peatoimetaja. Ta on kolm korda valitud Narva kolledži aasta õppejõuks. – CV

Äli Leijen (all paremal) (PhD, haridusteadused, 2008) on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja, haridusteaduse doktoriõppe programmijuht ning õpetajahariduse professor. Teadustöös on ta pühendunud tõhusa õppe edendamisele: ta on käsitlenud näiteks õpetaja kutsealast arengut ja haridustehnoloogia tähtsust õppe toetamisel. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja kuulub veel mitmesse teadusorganisatsiooni. Samuti on ta teadusajakirjade Eesti Haridusteaduste Ajakiri ja European Journal of Psychology of Education toimetuskolleegiumi liige ning tegutseb eksperdina mitmes rahvusvahelises projektis ja Eesti hariduselu käsitlevas otsustuskogus. – CV

8. aken

Anu Realo (ülal vasakul) (PhD, psühholoogia, 1999) on Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor, Suurbritannias asuva Warwicki Ülikooli psühholoogiaosakonna professor ning Eesti Teaduste Akadeemia liige. Uurimisteemadest on tema töös tähtsal kohal isiksuse seadumused, väärtused, subjektiivne heaolu ja sotsiaalne kapital. Ta on maailma väärtuste uuringu Eesti koordinaator ning Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsiooni järgmine president. 2016. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. – CV

Halliki Harro-Loit (ülal paremal) (PhD, poliitikateadused, 2001) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjanduse professor. Teadlasena on ta käsitlenud näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ajalugu, meediaõigust ja -haridust ning ajakirjandus- ja kommunikatsioonieetikat. 2009. aastast on ta programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus“ nõukogu esimees. Peale selle kuulub ta rahvusvaheliste teadusajakirjade Journalism Practice ja Digital Journalism toimetuskolleegiumisse. – CV

Kadri Ukrainski (all vasakul) (PhD, majandusteadus, 2008) on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja, riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja ning teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on tegelenud peamiselt majandus-, teadus- ja innovatsioonipoliitikaga ning osalenud paljudes asjaomastes teadusprojektides. Muu hulgas on ta „Horisont 2020“ programmikomitee ekspert, alates 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2015. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige. – CV

Heli Tooman (all paremal) (PhD, kasvatusteadused, 2003) on Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent. Ta on uurinud ja õpetanud kestlikku arengut, kvaliteedijuhtimist, heaolu, terviseturismi ning teenindusfilosoofiat ja -kultuuri, koostanud sõnaraamatuid ja õpikuid ning avaldanud ajalooraamatu „Eesti turismi 100 aastat“. Ta on mitme teadus- ja erialaajakirja toimetuskolleegiumi liige, sh kuulub alates 2008. aastast ajakirja Reisimaailm toimetuskolleegiumisse. Teda on tunnustatud Pärnu linna vapimärgiga ning Pärnu aasta naise ja Eesti parima turismiedendaja tiitliga. – CV

9. aken

Riho Altnurme (ülal vasakul) (PhD, usuteadus, 2000) on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadusprodekaan ning usuteaduskonna kirikuloo professor. Tema teadushuvide hulka kuuluvad ühiskond, riik ja kirik Eesti lähiajaloos, Eesti teoloogia ajalugu, oikumeenia ning kirikulookirjutuse teooria. Ta tegutseb nii Eesti kui ka rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides, näiteks Rahvusvahelises Kristluse Uuringute ja Ajaloo Komisjonis, ning on juhtinud mitut rahvusvahelist töörühma. Aastatel 2003–2015 oli ta usuteaduskonna dekaan. 2002. aastal tunnustati teda Saksamaal välja antava rektor von Ewersi auhinnaga. – CV

Madis Arukask (ülal paremal) (PhD, eesti ja võrdlev rahvaluule, 2003) on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele ja kultuuri muukeelsetele dotsent ning Viljandi kultuuriakadeemia kultuuriuuringute teadur. Teadustöös on ta keskendunud rahvausundile, aga ka läänemeresoome keeltele ja kultuuridele. Muu hulgas on ta eesti keelde tõlkinud vepsa eepose. Ta on kaheksa teadusorganisatsiooni liige ning Fenno-Ugria Asutuse ja Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi juht. 2012. aastal pälvis ta Eesti folkloristika aastapreemia. – CV

Raili Marling (all vasakul) (PhD, inglise keel ja kirjandus, 2006) on Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži anglistika osakonna juhataja, magistri- ja doktoriõppe programmijuht ning anglistika professor. Tema uurimishuvide hulka kuuluvad avaliku diskursuse ning nüüdiskirjanduse soo-, võimu- ja afektiproblemaatika. Ta on Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Balti Uuringute Edendamise Ühingu ning Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva soolise võrdõiguslikkuse nõukogu liige. – CV

Liina Lindström (all paremal) (PhD, eesti keel, 2005) on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele dotsent ja vanemteadur ning digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja. Teadustöös on ta tegelenud peamiselt süntaksi, murrete ja keele varieerumisega. Ta kuulub mitmesse teadusorganisatsiooni, sealhulgas Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi, ning on soome keelt käsitleva teadusajakirja Virittäjä toimetuskolleegiumi liige. – CV

10. aken

Anti Selart (ülal vasakul) (PhD, ajalugu, 2002) on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja ning keskaja professor. Tema sulest ilmunud ajaloouurimused käsitlevad peamiselt keskaja ja 16. sajandi Liivimaa ajalugu, samuti hiliskeskaja Ida- ja Põhja-Euroopa kirikulugu ning ristisõjaaegset kirikulugu. Ta on Akadeemilise Ajalooseltsi ja Balti Ajaloo Komisjoni liige. Ta on pälvinud Saksamaal välja antava rektor von Ewersi auhinna ja tema toimetatud teos „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg“ valiti 2012. aasta parimaks ajalooraamatuks. – CV

Pärtel Piirimäe (ülal paremal) (PhD, ajalugu, 2007) on Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi mõtteloo professor. Tema teadushuvide hulka kuuluvad Euroopa ja Eesti mõttelugu, varauusaja ühiskondliku ja moraalse mõtte ning rahvusvahelise õiguse, ajalookirjutuse, propaganda ja publitsistika ajalugu. Ta oli üle kümne aasta Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja ning on Balti Ajaloo Komisjoni ja Balti Uuringute Edendamise Ühingu liige. – CV

Pärtel Lippus (all vasakul) (PhD, eesti keel, 2011) on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti foneetika vanemteadur. Tema põhiline uurimissuund on eesti keele prosoodia, eelkõige välte- ja rõhusüsteem. Samuti haldab ta Tartu Ülikooli eesti keele spontaanse kõne foneetilist korpust. Ta on Rahvusvahelise Kõnekommunikatsiooni Assotsiatsiooni, Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse nõukogu ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi liige. 2003. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu rahvaluule kogumispreemia. – CV

Anneli Saro (all paremal) (PhD, eesti kirjandus, 2004) on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi teatriteaduse professor. Teadustöös on ta keskendunud eelkõige Eesti teatri ajaloole, publiku-uuringutele ja teatrisotsioloogiale. Peale selle kirjutab ta teatrikriitikat ja on mitme õpiku autor. Ta on juhtinud (2004.–2008. aastani ja 2017. aastast praeguseni) rahvusvahelist töörühma STEP (Project on European Theatre Systems) ning töötanud administratiivkohtadel, sealhulgas aastatel 2017–2018 Tartu Ülikooli õppeprorektorina. – CV

11. aken

Lea Leppik (ülal vasakul) (PhD, ajalugu, 2005) on Tartu Ülikooli muuseumi kuraator ja õigusteaduskonna õiguse ajaloo dotsent. Aastail 2002–2018 oli ta Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor. Lektori ja dotsendina on ta pikka aega ka üliõpilasi õpetanud. Tema teadustöö keskmes on teaduse ajalugu 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani. Ta on viljakas publikatsioonide autor ning mitme ajalooalase nõukogu ja toimetuskolleegiumi liige. Muuseumitöö eest on ta pälvinud mitu auhinda ja preemiat, muu hulgas on ta kolmel korral olnud Eesti ajalookirjanduse aastapreemia nominent. – CV

Malle Ermel (ülal paremal) (ajalugu, 1974) on Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja. Oma pika teenistuskäigu jooksul on ta olnud ka raamatukogu direktor, personalijuht, teadussekretär, teadur, raamatukoguhoidja ja referent. Ta on kirjutanud raamatukogundusest mitukümmend artiklit ning käsil on Tartu Ülikooli raamatukogu ajaloo koostamine. 2007. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. – CV

Lili Milani (all vasakul) (PhD, molekulaarne meditsiin, 2009) on Tartu Ülikooli genoomika instituudi asedirektor, Eesti geenivaramu teaduskeskuse juht ning epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur. Tema uurimisvaldkonda kuuluvad epigeneetika, farmakogenoomika ja personaalmeditsiin: ta on uurinud näiteks geneetilist varieeruvust ja geenide mõju ravimivastusele. Ta on teadusajakirja Frontiers in Genetics kaastoimetaja, kuulub õiguskantsleri inimõiguste kaitse nõukotta ning on pälvinud Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia ja riigi teaduspreemia. – CV

Urmas Kõljalg (keskel) (PhD, botaanika, 1996) on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor ja projektijuht, ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia õppetooli juhataja ning mükoloogia professor. Ta on uurinud peamiselt seeni ja mükoriisat ning tegelenud elurikkuse informaatikaga. Ta kuulub Eesti Teaduste Akadeemiasse ning on oma erialal maailma ligikaudu 6000 enim viidatud teadlase seas. Ta on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Eesti Vabariigi teaduspreemia. – CV

Riin Tamm (all paremal) (PhD, molekulaardiagnostika, 2017) on Tartu Ülikooli teaduskooli direktor. Ta on uurinud inimgenoomi varieeruvust ja seost haigustega, käsitlenud pikaealisuse ja vananemise geneetikat ning tegelenud farmakogeneetikaga. Teaduse tunnustatud populariseerijana on ta alates 2014. aastast raadiosaate „Puust ja punaseks“ kaassaatejuht ning telesaate „Rakett 69“ kohtunik. Ta kuulub Eesti Biokeemia Seltsi ja Eesti Inimesegeneetika Ühingusse ning on teaduskeskuse Ahhaa nõukogu ja TeaMe+ nõukoja liige. – CV